Uus kodu….

Selle all motlen ma seda, et hakkasin uuesti jalle blogima.. Monda aega blogisin oma arvuti  lehtede vahele..  Kahjuks voi  onneks, seekord hakkan inglise keeles kirjutama. Tunnen et inglise keel  hakkab mul vaikselt ununema, kuna viimasel ajal suhtlen rohkem Hiinlaste , Hiinlannade ja Aafriklastega….  Pidgin( broken english) aktsent hakkab vaikselt kylge tulema (How Bodi? / How You Dey? – How are you doing today?)    Noh, tegelt pole ise enam yldse kindel mis aktsent mul endal kyljes on.  Igast maailmanurgast on midagi kylge jaanud, ja nyyd ma siis raagingi sellist naljakat Inglise keelt.. Anyway, siin on mu uue blogi aadress, ja kes viitsib voib selle yle vaadata..  Sinna hakkan kirjutama, oma seiklustest, meestest , naistest, ja igasugu bullshittist mu elus…    Ja seda nii ausalt kui voimalik….   http://dontmesswithdiana.blogspot.ca

Yks öö Hangzhous

Yks mu hea sõbranna ütles mulle paar päeva tagasi, et Diana, sa pole elanud, kui pole veetnud ööd vanglas.. Ööd vanglas ma pole veel veetnud, kuid panin ennast sellisesse situatsiooni, et peaagu pisteti mind siin Hiinas pokri..

Alustan algusest ja olen nii aus kui võimalik.

Eelmisel kolmapäeval,   otsustasin, et lähen sõbrannadega taaskord Baari.  Istusime baarileti äärde maha ja tellisime oma joogid. Mina Rum ja coke ning nemad mis iganes. Yhest joogist sai 3 ja juttu muudkui jätkus, ja kell oli ka juba niikaugel, et mul oli aeg tegelikult koju minna, kuid yhel sõbrantsidest läks kõht tühjaks, ning me suundusime meie lemmik Hiina tänavatoidu BBQ kohta  kesköö snacke sööma. Meiega yhines ka yks suvaline baaris olev mees, me oleme teda kyll varem kohanud, kuid me pole keegi temaga just head sõbrad. Aga no mis siis ikka. Seltsis segasem. 

Kohale jõudes tellisime oma toidud,  ja ka kolm pudelit õlut. Meil oli tõeliselt lõbus. Ajasime tänavaresto omanikuga juttu ja aeg lendas kiiresti. See on selline resto, et päeval see ei eksisteeri. Öösel, aga panevad nad yhele parkimisplatsile suure telgi välja, telgi alla lauad, toolid ning oma toidumoona, mida nad siis meile ära grillivad.

Korraga ilmus me kõrvale lauda uus seltskond. 2 umbes 40 aastast või vanemat meest ja kaks hästi noort naist. Saime kohe aru, et naised on nii öelda Karaoke girl. Nad olid meestele seltskonda pakkumas, ning neid võteti ka kaasa õhtustama. Me ytlesime viisakalt tere, ning jätkasime omavahel jutuajamist. 

KORRAGA sain ma aga omale pläraka õllet näkku, vaatasin hetkeks kõrvale, ning kõrval laua seltskonna meestel oli lõpp lõbus. Ma võtsin oma klaasi õllega ja virutasin neile tagasi. KORRAGA aga naer kadus, ning see asendus sõimuga. Ma tõusin püsti, ning suundusin nende laua poole ja kysisin mis teil FUCKING viga on et peate siin niimodi laiama. Muidugi kasutasin ma F sõna ysna ohtralt. Polnud ise ka ei tea mis kaine enam.  Are you fucking kidding me, shut the fuck up, go fuck yourself etc… Mehed muidugi karjusid vastu… Lõpuks rahunesime maha, ja istusime oma lauda tagasi. See kes mu õllega yle kallas oli korraga telefoni otsas ja helistas kellelelgi. 5 minuti pärast jõudis kohale yks ysna vihase väljanägemisega mees, astus meie laua juurde, ja  tõmbas selle yhe käeliigutusega kummuli. Kõik toidud, joogid koos sellega muidugi. Minus lõi viha taaskord lõkkele ja ronisin talle  ette. Olime yhepikkused. Torkisin talle 2 sõrmega tyli norides õlga ja ytlesin, you are a real man, treating ladies like this… Mu sõbrants on Hiinlane, ja see ajas meestega mingit oma joru vihaselt… Mees virutas mulle õlale vastu ja oli valmis rusikaga näkku lõõma. Ma ei liikunud mitte kui kusagile. Ma tundsin et ma täiesti keen vihast.  Ma ei suutnud oma suud pidada, ja ytlesin talle kõik inglise keeles mis ma temas arvan. Nemad aga panid hiina keeles vastu ja ysna vihaselt.  Millegipärast polnud mul isegi hirmu. Korraga tahtsid mehed aga lahkuda. Ytlesin sõbrannale, et helistagu politseisse  .. Siis hakkas meestel korraga väga kiire.  Istusid autosse ja tahtsid minema kihutada. Ma aga hyppasin kähku kapotile . See neid ei peatanud.  Hakkasid autot edasi tagasi jõnksutama,  yritades mind sellelt maha saada. Korraga ilmus politsei kohale.

Kui nad kysisid meestelt mis toimus, ytlesid nad politseile, et Me rikkusime nende õhtusöögi ära. Nad eitasid kõike. Ytlesid, et meie lõhkusime laua, ning nemad pole midagi valesti teinud. Mul lõi silme eest mustaks, ning ma yritasin yhele mehele käega virutada munadesse. Ma vaevalt riivasin teda.. Politsei nägi seda kõike pealt. Nad ei teinud MITTE kui midagi et meid eraldada, või peatada…  NULL…  Korraga viskas mees ennast pikali ja ytles, et TA sai haiget, vaga haiget… Mainin ka selle ara, et ta viskas ennast pikali kusagil 10 sekundid peale seda, kui ma yritasin ta CM pikkuse meheau kaudu mõistuse pähe lyya. Ise ta veel naeris kogu selle aja.

Politsei ytles, et sa pead nyyd meiega kaasa tulema. Ma ytlesin, miks? Ma tulen siis, kui mulle õeldakse mis ma siin valesti tegin, ja ma marssisin kodu poole minema. Kodu oli vaid 200 m kaugusel. Taaskord, keegi ei ytelnud mulle midagi, keegi mind ei peatanud. Kell oli siis 5 hommikul. Läksin koju, vahetasin oma riided, ja korraga helises telefon.  Mu sõbrants ytles, et politsei tuleb meile järele,  ja me peame jaoskonda neile selgitust minema andma.

Jaoskonda jõudes olid koik mehed diivanitel norskamas. Keegi neid ei valvanud, keegi nendega ei tegelenud. NAD sõitsid jaoskonda oma autoga, ise samas purupurjus. KEEGI ei kontrollinud ka nende alkoholi joovet.  ARE YOU FUCKING KIDDING ME AGAIN.. ma otsustasin, et nyyd olen ma eriti vait ja ei ytle midagi. 

Politsei yritas mehi jalule saada,  kuid nad norskasid edasi.  Nad keeldusid politseiga koostood tegemast. Ytlesid, et nad tahavad minult vabandust, ja teatud summat.    Eelnevalt aga politsei hoiatas mind ja ytles, et kui nad raha kysivad keeldu sellest ja palu neil nende voi sinu enda valitud haiglasse minna, et nad saaksid yle vaadatud. Yhesonaga… ET MEHE AU POLEKS vigastatud.  Ma arvan, et ma vist pööritasin oma silmi sel ajal….

Kui nad raha hakkasid kysima, ytlesin neile et laheme haiglasse, vaatame teid yle, ja ma maksan teie arved kinni.  NAD keeldusid sellest. Politsei hoiatas neid ja ytles, et  kui te nyyd kohe haiglasse ei lähe, ei saa te seda homme teha.   Mehed keeldusid ikkagi… Loomulikult. Nad ju ka abielus , ja olid väljas ju ikkagi kohalike hooradega ja kui aus olla, olid nad tapselt selliste nägudega, et peksavad oma naisi kodus. .. Kuid what the fuck… Kui keeldusid siis keeldusid…

Kuna nad haiglasse ei tahtnud minna, ytlesime, et me läheme ja anname nyyd ylevaate sellest mis toimub ja teie olete järmised. Mees vajus tagasi sygavasse alkouima…    TAASKORD.. talle oli kainestuskambrit vaja…

Intervjuu oli joke. Minult nad ei saanud intervjuud võtta kuna mul polnud  paberitega professionaalset tõlki. Nad võtsid  statemendi mu sõbrantsilt. Kes sõna sõnalt kõik kirja pani.  Ja see kõik oli ka yks suur naljanumber. Kogu intervjuu ajal sammus meie kabinetti inimesi. Kyll keegi tahtis allkirja, siis kellegi 10 aastane poeg jalutas sisse, siis mingid mehed otsustasid suitsetada kohe meie kõrval ja korraga crashis isegi mehe arvuti, ja pidime kõike otsast pihta hakkama tegema. 

Nii.  See tehtud  suundusime allkorrusele . Kysisime veelkord et kas ta on kindel et ta ei taha haiglasse minna? See on tema ainus võimalus mingi summa saamiseks. Mees keeldus.  Mingil hetkel aga hyppas ta yles, ja ytles, OK. OK, OK…   ja midagi jube kiirelt hiina keeles. Ja siis suundusid nad arvatavasti ka intervjuud andma.  ANyway.

Läksime koju tagasi, selleks ajaks oli kell juba kell 10 hommikul. Jain magama ja arkasin telefoni helina peale.  Mu sobrants helistas ja ytles, et politsei just helistas ja kysis kas mu sobranna akki ei taha haiglasse minna, kuna ma olevat tema läbi peksnud… WTF??? Politsei kirjutas  selle mis ta neile ytles taiesti valesti systeemi. Ta pidi tagasi minema ja uuesti  kõik läbi rääkima.

Tol hetkel aga anti talle lugeda ka nonde meeste ylestunnistust kogu õhtu kohta.   JA nyyd drumrolll… dadadadadadaa..  Teate mis nood assholes  politseile ytlesid, et ma peksin yhe neist enne nende kohale tulekut läbi, ja nad kartsid mind, kuna ma olen nii suur ja tugev, ning neil on hirm oma elu pärast…

WOW. WOW.. veelkord WOW..  HIrm oma elu pärast???   Again.. go get a life and fuck your wife.

Nii.. Paar päaeva oli vaikus. Siis sain telefoni kõne politseilt, ja mul paluti tulla koos oma EXiga, kes on ikka veel mu abikaasa jaoskonda. ET tema oleks mulle tõlgiks, kuna neil ei õnnestunud leida professionaalselt paberitega tõlki.. 

Nii, kolmapäaeval lahengi siis tagasi jaoskonda ja annan lõpuks ka oma versiooni loost.  Ja kes teab mis edasi.

Kõige hullem selle loo juures on see hetkel, et  välismaalased pole hiinas just eriti kõige parema mainega, just sellepärast mis toimub yle maailma. Boycotts, riots etc…  Ja kuna mina otsustasin ” TYLI NORIDA” nende maal, olen ma must lammas.. Kuid one step at a time…

 

Nyyd aga.. Mis mind sellise viha plärtsatuseni viis… Oma synnipäeval sain teada, et mu mehel on sõbranna. Ta tutvustas teda Gabrielile siis kui ma olin USAS oma asju ajamas… Ja et asju hullemaks teha,  see sõbranna oli ta armuke vähemalt 6 aastat meie abielu jooksul.   Korra jäi ta isegi rasedaks, kuid otsustas abordi teha, kuna Nick valis pere tema asemel.. WHATEVER… Asshole…  Nyyd on nad aga omadega nii kaugel, et sain teada, et läksid kahekesi Californiasse HONEYMOONILE.. mis sest et abielus veel, ja varsti kolivad kokku…   Miks just see naine mind vihale ajas? Kuid sellepärast, et tema oli see kes sõimas mind abielu jooksul  mitu korda läbi,  ja ytles et mina Olen TEMA ja NICKI onne tee peal ees, ja kui mind poleks, oleks Nick tema oma. Ning mina paks ja ugly forreigner, ei saa Hiina meestest mitte kunagi aru. Vaid tema oskab neid õigesti hinnata… ok… See where I am getting?….  

 Ma olin paar päeva mustas masenduses, sest ma tean MIKS S. Nicki juurde tagasi susserdas…  Money and power..    Ja mul viskas lõpuks yle…  Aga noh, Assholide terviseks… Äkki sain lõpuks oma viha systeemist välja, kyll pisikese legaalse whooopsyga, kuid kuidagi peab ju elama. 

 Hetkel  on mul täiesti tuim olek. Ma ei suuda aru saada, kuidas inimene , kes on mu laste isa, suudab minna tagasi inimese juurde, kes tema ex naist läbi sõimas, ja  tema nähes alandas…  Neil mõlemal puudub midagi kusagil.. Ehk siis paras paar… Kuid teeg haiget ikkagi….  Kuid saan ka sellest yle.   One step at a time… hetkel kyll yks samm edasi, ja kaks tagasi, kuid midagi ikkagi nagu toimub kusagil… 

 

Vihkan lahutust, ja kõike mis sellega kaasas käib… Kuid sellegipoolest on see yks ytlemata huvitav lugu mida ma yhel päeval saan oma laste lastele rääkida ……

Kirjutan vaid enda jaoks…

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mul tõesti pole head vabandust , miks ma kirjutanud pole. Elu on kuidagi nii läinud, et viimasel ajal kirjutan vaid enda jaoks, oma arvutisse. Yhel heal päeval, kui kirjutamised kirjutatud, on sellest plaanis ka raamat avaldada, kuid seekord inglise keeles. Nii ma siis istungi vahepeal ohtuti üleval, ryypan oma valget veini, kuna ilmad on siin liiga soojad et punast veini nautida, poetan tuhandeid pisaraid ja kirjutan… Tegelt, vahel irvitan ka oma lolluste üle. Kes enda üle ikka naerab , kui mitte ise…

Kuid kiire ülevaade mis siin vahepeal juhtunud on.

Olen 3 kuu jooksul paar korda Californias käinud. Lihtsalt pidin. Esimesel korral ei tahtnud DMV mu juhiluba uuendada, kuna ytlesid, et liiga pikk aeg on selleni, kui mu juhiluba aegub) tegelt oli vaid 2 ja pool kuud) , ja nad polnud mu infot systeemis uuendanud… No jah. Whatever.. Ootasin DMV.s kaks ja pool tundi, et seda lauset neilt kuulda. Olin tulivihane ja kohe oli “Hiina” päraselt tahtmine neid läbi sõimata, kuna tundsin, et mu aega oli raisatud. Kuid õigel ajal jõudis mõistus kohale ja hoidsin suu viisakalt kinni, ning lubasin paari kuu pärast tagasi tulla…. ASSHOLES!!!. No läksingi.. Maksin 33 dollarit, tegin uue foto, ilma meigita, silmad kontrolliti yle  ja öeldi, saate oma load 3 nädala pärast kätte.. Saadame need aadressile mis te meile andsite… FUCK ME.. MIND pole kolme nädala pärast USAS.. KAS PEAN UUE REISI SINNA TEGEMA?  I  DON t think so…   

 

No ylejäänud aeg Californias oli super. Head tuttavad, moned klubid, affordable wine ja kord tuli ka date rape drug”ga experimenteerida, kuid onneks olid mul head sobrannad kõrval, sest yhle hetkel tundsin, et midagi on valesti, jooksin nende sylle, ja siis kiiresti tagasi koju… Lõpp hea kõik hea… Mitte kunagi enam, ei lase ma mitte kui kellelgi endale jooki osta, nii et ma kotka kombel oma silma peal ei hoiaks… FUCK assholes… 

Seekord otsustasin ma endale ka yhe kallima synnipaeva kingi teha. Nimelt, pole viimased 9 kuud mu elus just kõige lihtsamad olnud. Minu arust, isegi kõige jubedamad 9 kuud mis olnud on. Pole kunagi nii palju emotsioone korraga kogenud. Pisarad, alkohol, suitsetamine,  pidu, baarid, siis mõnda aeg rahulik elu kodus, ja siis kõik uuesti.  See on oma jälje näkku jätnud.  Oleks ma Usas hetkel elanud, oleks mul 100% kindlasti kõrval juba keegi teine, kuid Hiinas on valikuvõimalused väga väikesed minu jaoks. Kõik üle 35 aastased on abielus, ja alla 30 aastased on kõik õpetajad.. Ylejäänud on lihtsalt drifters…  Võta yks ja viska teist.  Pilt meie kandis on üsna kurb 36 aastase single girli jaoks.   Tegelt, arvasin, et Hiinlannadel, on rohkem valikuvõimalusi, kuid nemad on ka täpselt samade meeste järele jooksmas, keda me tahame. No come on… Yhe korra näevad ära, et me kellegagi räägime, siis järgime kord kopeerivad meie tegevust… MEIE all mõtlen meie pisikest Single and ready to mingle clubi.. Meid on hetkel 5 selles.. Kõik yle 35.e aasta vanad, ja valmis milleksgi uueks ja ilusaks, aga võta näpust.. Ei lasta rahus  valida…  hahaha..    Lõpp kokkuvõttes oleme  täitsa rahul oma single staatusega, ning meil on terve hunnik fantastilisi Gay ning transgender sõpru siinkandis, kelleta me ei kujutaks enam oma elu ettegi.  

 

Nii ma otsustasingi, et vaja kord see kurikuulus Botox ära proovida. Proovisingi. Kulutasin 280 DOllarit sellele.. Kuid tuli välja, et mu otsaesine vajab rohkem.. NII lootsin, et saan endale lõpuks poker face ette, kuid võta näpust… saan 20% otsaesist päris hästi liigutada.  Kuid üldkokkuvõttes olen tulemusega rahul.  Värskem väljanägemine, ja loodetavasti, ei kortsuta ma enam ka nii palju kulmu, ja see tähendab seda, et uued kortsud ei saa tekkida … bonus….  Kindlasti kordan 4 kuu pärast…

Kuid tagasi My Gay ja Lesbian community juurde… 

9 kuud tagasi , ei osanud ma ettegi näha et Hangzhou international Gay crowd is so amazing. Supermodellid, CEOd , õpetajad, koolitajad etc…   hetkel on mul parimad fashion advisors, meeste soovitajad( enamjagu soovitatakse mul vaadata selliseid mehi mis neile meeldivad, aga noh, maitse yle ei vaielda, selle yle kakeldakse)…  Käehoidjad, kes ei oota midagi vastutasuks, kui vaid kallistust, ning kõrva vastu, kui nende romanzzzz on perse läinud.  Ning minu lemmik tegevus nendega, baarides ning clubides GAYspotting mänge mängida… Täielik fun…  Kui ma panen 100% täppi et inimene on gay( girl or guy), mulle ostetakse jook, kui aga ma panen mööda, siis peab mu armas sõber mulle midagi ostma… haha.  Kui keegi tahab kritiseerida, et oi kui rõve, laske käia. Teie arvamus

Samuti on Gay( naised) community siin täitsa huvitav, kuid kõik on kapis. Tegelt kõik on vale sõna… Nad on väljas oma sõprade jaoks, kuid oma sugulaste, sõprade, ning vanemate jaoks on nad kõik straight shooters. Neil on isegi FAKE “GAY” boyfriends kellega abielluvad, saavad lapse, kuid ise elavad erinevate katuste all sala elusid.  Mida kõike pere pleasimise ja raha nimel siin ei tehta.  

Mu elu on teinud totaalse muutumise. Olen kaotanud ja maha raputanud enamuse oma abielus sõpru. Järgi on jäänud vaid need , kes on ise elanud suurema lahutuse. Juurde on tekkinud sõbrannad ning sõbrad kes on samas seisus kui mina, kuid pole valmis veel uueks suhteks. Ning alles olen hoidnud vaid need, kes on suutelised neutraalsel tasandil kuulama, ning kaasa aitama . Samas, olen yritanud aidata kaasa ka nende probleemidele. Kõige kurvem “lahutus” oli aga seekord Californias mu parimast sõbrannast seal.  Me kohtusime paar korda. Ja ta sai kõigest rääkida. Ta rääkis kui  busy ta on 3 lapsega, kui paks ta mees on ja kui valus sex on paksu mehega. Ma kuulasin, ja kuulasin ja noogutasin kaasa. Ytlesin, et ma ei tea, kuid ma võin kõike kuulata. SIis hakkas ta läbi võtma oma sugulasi, oma õde, venda, õeperet jne…. Kuulasin, ja kuulasin ja kuulasin.. Yhel hetkel tekkis paus, ja ma yritasin ka ennast kuidagi sellesse vestlusesse sisestada.  Kysisin, kas teda yldse huvitab, kuidas mul läheb, mis ma teen, mida ma teha tahan…  

Tema vastus oli selline.. Oh, Sul pole muud vaja teha, kui võta kaalus 10 kilo alla, pane blond parukas pähe, ja  leia endale uus rikas mees…

TOl hetkel võtsin ma seda kui musta huumorit. Ma naersin kaasa ja ytlesin, yeah, right.. kas sa näed mind kunagi sellist asja läbi viimas.. Ta vastas selle peale… Desperate times require desperate measures… KURAT.. no come on, mis quote see veel on?  Ole palun originaalne… Ma taaskord ei öelnud midagi, kuna ta on ikkagi 18 aastat abielus olnud, ja pole kunagi heart ache yle elanud. Tema oli see kes kõik mehed maha jättis…

Järgmisel päeval helistas ta mulle ja ytles, et ta tahaks, et ma saaksin tema uute sõbrannadega tuttavaks, keda ma pole kohanud. Ma ytlesin, et jeah, otse loomulikult. Mul pole selle vastu mitte kui midagi.   Saime siis neljakesi kokku. Tema ja ta 2 uut sobrannat, kellest ma yhte tundsin pikemalt kui tema… Olime nimelt TAPSELT yle tee naabrid, kui sobrants mul, lihtsalt ei viitsinud 4 maja eemale vaadata kes seal elavad… Sõime, jõime väheke. Ma ei saanud palju alkoholi juua, kuna pidin hiljem sõitma.  Piirdusin 2 rum and Coca”ga. LIhtsalt kuulasin desparete housewives blabber, kuigi olin kunagi ise ka samas situatsioonis mis nemad, polnud minu blabber kunagi sellel tasemel mis neil…

Yhel hetkel mul viskas lihtsalt yle ja ytlesin sõbrannale et mis oli mõtet temal mind siia kutsuda, kui te muust ei aruta kui oma lastest, kui lollakad teised emad on teie koolis, ja kui targad te kõik ise olete, ja samas pole te oma abielu jooksul päevagi töötanud. Ma tulen siia aasta jooksul korra. Max 2 korda. Miks me ei või arutada teemadel mis on lõbusamad, nagu pop culture, style, kommime baarisolejaid,  etc etc etc…  Korraga oli lauas vaikus.  Täielik vaikus.  peale 20 sec vaikust yks mutt siis otsustas häält tõsta. Vaatas mulle otsa ja ytles..  WHo the fuck are you to interrupt our conversation.. yhesonga, kes ma sihkuse olen, et julgen midagi yldse öelda. 

Vaatasin talle otsa ja ytlesin, X pani selle istungi kokku, et mulle tema uus sobrannasid tutvustada, kuid tundub, et te olete oma abielus isegi rohkem bitter kui ma oma lahutusega hetkel…  SO You wanna bring it?  

sel samal hetkel kutsusin lauda ettekandja, soovisin maksta oma osa arvest ning otsustasin lahkuda.

Mu sõbranna, naeris kõva häälega, tema teine sõbranna, oli täiesti vait, ning tema UUS KÕIGE parem sõbranna, oli mul valmis juuksed peast rebima, kui mul olex olnud juuste pikendused..   Viimane lause mis ma neile ytlesin oli.. Go get FUCKED!!!! U NEED IT!!!!   

 

Mis siis veel.   Muud ei midagi.. Ikka veel single and ready to mingle.  Olen täitsa palju Make up töid juba teinud, ning varsti on ka mu make up kursus lõpetatud.  Loodan, et saan nii mõnegi side jobi… On pakutud juba ka paari kursust mida peaksin läbi viima, just smokey eye ja special occasion make up ala.. ( mulle meeldib dramaatiline make up)…  Anyway.. I go from here…

 

Ja jah.. Ja 36 aastat kukkus 8ndal mail.   Mulle meeldib. Ma ei saa aru inimestest kes tahavad olla forever 29. Bullshit… Ela oma elu, ja naudi oma vanust. Kuid ära unusta kes sa oled….

 

Image

ImageImageImageImageImageImageImageImage

Unenäos või ilmsi.

Ma istun Ferris wheel (rataskaruselli, kuradiratas, mis iganes  karusell see ka poleks) otsas. Tavaliselt ma  istun seal yksinda, kuid koik ylejäänud  istuvad paaris kaupa. Karusell hakkab liikuma, ja seda kiiresti. Ma tunnen kuidas hirm võtab vimust. Ma klammerdun käte ja jalgadega kramplikult iga  võimaliku karuselli osa kylge et ma ei kukuks. Kuid ma tunnen et ma kukku ikkagi.  Turvarihmad mis peaksid mind turvaliselt toolil hoidmas, avanevad, ning ma hoian kümne küünega igast võimalikust karuselli osast ikka veel kinni. Mu silmad on täitunud pisaratega, ja ma ei tea mida teha. Mul on hirm, …. Ja nii ma ärkan…

See on uskumatu , kui palju kordi olen ma näinud sama unenägu.    Mina lihtsalt kusagil õhus rippumas,  kõik näevad, kuid keegi ei aita. Ma nagu ytleks midagi, aga keegi ei kuule ega  saa aru.. Ja kui sõit läbi, ei tee keegi teist nägugi….

Eile öösel nägin aga midagi uut. Ma arvan, et ma olin isegi unenäos imestunud, et kas tõesti, sellist und on ka võimalik näha.

Istusin sama karuselli otsa.  Samad inimesed mu ümber.. Karusell hakkas liikuma, kuid korraga see peatus, ning see  karuselli osa kus ma istusin , suunati nagu automaatselt kõrvale.  Umbes nagu rongi üks vagunitest pidi korraga  uutele rööbastele  asuma, kuid ülejaanud rong jätkas oma teed. Mu kõrvale ilmusid kaks tundmatud tumedasse riietatud naisterahvast, ning nad ytlesid mulle. Kahjuks me ei saa lasta sul sellel karusellil edasi  sõita. See sõit pole sinu jaoks seekord.  Sa pole  endas rahu leidnud, ning see karusell tunneb kõiki su emotsioone, ning tänu sellele võid sa saata kõik need teised sellel karusellil istujad hukatusse….  Korraga hyppasid nad  vees olevatele puidust ruutudele, ning hoidsid 100%  tasakaalu. Nad ei kõikunud nendel ruutudel. Nende jaoks oli see nagu seisaksid nad kusagil põrandal…

Ma astun puidust  mis iganes ruudukesele ja ei suuda leida tasakaalu. Mul on taaskord jube hirm, et need kaks pettuvad  minus…  ma proovin , ja proovin, kuid mu jalad ei suuda lõpetada värisemist, ning tunnen et kohe olen sygavasse toxilisse , sinist värvi vette kukkumas.. Kuid .. Korraga hyppab yks nendest mu pisikesele ruudukesele ja ytleb… Palun. See siin on sinu elu , one step at a time. Sa ei pea jooksma…    Sa tead mis on oluline ja sa tead mis tegema pead. Ja korraga olid nad kadunud. Ma värisesin sellel puidust ruudukesel veel mõned sekundid, ja korraga oli rahu…  Ja sellega mu unenägu lõppes….

Ma tean kes need kaks inimest mu elus hetkel on, kes on mind aidanud rohkem kui ei keegi teine. Ja ma ei suudaks neile elu lõpuni seda kõike  tagasi maksta… Kuid ma olen Sõnn, ja hobuse aastal syndinud, ja läheb kaua aega, enne kui ma kuulan kedagi.. Nemad on suutnud seda teha.. Ja mul on hea meel, et ma olen hakanud seda lõpuks nägema ja tunnistama ja hindama.

Mu unenõod pole kunagi valetanud. Alati on nendes olnud mingi tõde.  Ja alati kui midagi on juhtunud, teadsin ma seda juba paar päeva ette, et minuga see juhtub..  Whatever you call it…

Kui kõik hästi läheb, kolime me Gabrieliga Hiinast minema 5 kuu pärast. Kuhu.. Ma ei saa veel täpselt teile öelda… Liiga palju on asjaajamist, kuid kui asjad aetud, siis  karjun kõva häälega… WE ARE ON OUR WAY…..

Eesti reisi fotod.

http://www.flickr.com/photos/caliwitch/sets/72157639681555175/

Sel korral, kui ma Eestis redutasin, ei teinud ma palju pilte.  Votsin rohkem  mentaalseid fotosid, et kujutada ette oma elu Eestis, kui yhel hetkel see  aeg katte jouab.  Tegelikult taitsa keeruline on ennast moelda pisikesse 1,3 miljoni inimesega Eestisse, kui oled harjunud elama linnas kus on 8 miljonit inimest..  Teine positiivne asi Hiina puhul on see, et siin on turvaline. Ma voin ykskoik mis kella ajal yksinda valjas jalutada, ja keegi ei tylita mind. Voin jalutada pikki jalutuskaike joe aart pidi yksinda 11 ajal ohtul kui und pole  ja ma tunnen end turvaliselt..

 

Paar korda on kyll juhtunud, et mingis restoranis purjus Hiinlane karjub.. HI BABY, kuid see on arvatavasti ainus asi mida ta inglise keeles oskab oelda.

Yhest mu ooklubi  seiklusest…   Laheme sobrannaga  siis G+ clubi, ja sisse astudes  jai meil suu ausalt oeldes lahti. Pole kaua aega sellise energiaga kohas olnud. Muusika viimase peal, rahvas normaalne, igal pool vene prostituudid etc. etc, etc Kuid nii kui me leti aarde joudsime,  astus ligi keegi  kohalik.   Ta ei ytelnud alguses midagi. Me tellisime oma joogid… Mina rum colaga, tema gin tonic.  Joime, tantsisime, naersime.. Lobus oli.. Kui meil joogid olid pea aegu joodud,  viipas ta baarmanile, karjus midagi hiina keeles, ja korraga olid meil nina ees uued joogid. Siis ilmus kusagilt valja 12 pudelit olut, paar ta sopra ( noored, vaga noored hiinlaed… Umbes 25 aastased).. alustasid juttu, ja ytlesid,  me lihtsalt tahame teile valja teha. Ma yritasin vastu vaielda, et ei , ei,  ei, et me suudame endale ise ka jooke osta, et pole vaja, et me alles kohtasime teid… Ta selle peale, et ei, ei ei, et olge meie kylalised, et room on meie poolne.. Mul tegeliklt vererohk tousis vaheke .  Et mis mottes kylalised, et mida ta nyyd vastutasuks ootab….  Aga noh, mul polnud tahtmist vaielda, ja wtf… Vahet pole, ta tahtis, ta peab siis oma tahtmise ka saama…

Fast forward 45 minutes hiljem,  Korraga ilmub ta meie juurde taiuslikult riietatult, jakk, myts, kindad.. Ja ytleb… Mul oli vaga lobus, suur tana meeldiva ohtu eest ja loodetavasti kohtume kunagi tulevikus veel…

Ja lainud ta oligi.. HMH..  Mu jaoks oli yllatus see, et  joogid clubis polnud odavad,  ta ei kysinud telefoni numbrit, ta ei yritanud isegi KYLGE lyya..   Samas OMG. Fantastiliselt refreshing ohtu oli ja ei pidanud vabandama, et OMG, me laheme sobrannaga oma koju, selle asemel , et kusagil, ei tea kus  oma ooga lopetada…

Adventures time…

 

Tana on REedeohtu, ja lahen oma noorte sobrannadega taaskord valja.. Seekord muusikat kuulama, ja kes teab, arvatavsti lopetame, taaskord kaloreid poletades kusagil klubis :)

2014…

Sel aastal, siis olin seda aastat vastu votmas taaskord Eestis, ja vist esmakordselt oma 35e eluaasta jooksul Tartus.  Oli fucked up ohtu sona otseses mõttes. Kuid mis teha, peab ka selliseid aegu olema.

Miks ma ei kirjuta?  Ma ei julge. Ma ei tea, kuhu ma oma mõtetes võin välja jõuda.

On inimesi kes saavad minust aru. Ja on veel suurin hulk inimesi, kes ei saa mitte kui millegistki aru. Ma pole siin ilmas inimesi rahuldada, kuid kui mul on peal nõrkusehetked, ei talu ma kriitikat silmaotsaski, ja FUCK bombs hakkavad  vasakule ning paremale lendama.. Tänu sellele olen kõikidele tegelikult võimalikult vähe rääkinud mis mu elus toimub, kuidas toimub, kuidas ma end tunnene, ning miks ma end nii tunnene. Vaid need inimesed, kes on peale pikka abielu lahutuse  läbi teinud, või selle keskel saavad sellest aru. Inimesed kes on kogu elu “õnnelikus” abielus olnud, ei tea tegelikult mis toimub yhe inimese sisemuses . Nad ei tea, kuidas isegi 35 aastasel võivad emotsioonid kõikuda ühest äärmusest teise, nagu mingil teismelisel plikal. Ühel hetkel naerad nii et silmad märjad, järgmisel aga juba on naerupisaratest saanud valu, viha, kurbuse, segaduse pisarad, kuid naeran edasi.. Mis sest et valu ründab ja tahab võimust võtta, kuid nii on lihtsam siin maailmas eksisteerida.

 

Ma olen saanud palju igasugust kriitikat. Ka seda väga heas mõttes, kuid kõige  valusam neist oli ühe minu arust hea tuttava lause. Ta ütles mulle otse. MIS SUL VIGA ON? No vaata ennast, kas 35 aastasel on normaalne baarides ja klubides aega veeta,  kas sul endast hale pole. Mis see lahutus siis  nii jube ja vastik on et sa ei saa kohe oma eluga edasi liikuda, vaid pead  pidevalt mingite tühiasjade pärast nurka  vesistama minema….. ja  nii edasi….  Ega tegelikult lahutus oleks minu maailmas lihtne protsess, kui ma poleks sellesse investeerinud 16 aastat oma emotisoone , tegusid, tundeid. Kuid kahjuks jah, yhel hetkel saab kõik otsa, ja just siis, kui molemad pooled tahavad vaid võtta, kuid juurde anda ei taha enam keegi. Või kui yks pool tunneb et annab, ja teine pool tunneb et annab, kuid kumbi ei saa sellest aru, et mida kurat me sellesse suhtesse siis anname… Kuid see tõde jõuab meieni alles hiljem..  Mull võttis kusagil 2,5 kuud aega, enne kui aru sain, mis MINA valesti tegin… Teine pool pole seda  tõde veel tunnistanud. Ta pole isegi vabandanud, et ta midagi valesti on teinud.  Aga noh, such is life…

 

Ma vastasin sellele inimesele, kes arvas, et  ma teeskles, ja otsin tähelepanu, et ok.. Sa oled ka abielus, sul on 2 last…  Nyyd , yhel hetkel korraga, pole sul kõrval seda teist inimest,  YLE ÖÖ on see inimene kadunud… Ta vastas. Ega ma nii loll pole kui sina. Ma kindlasti saan aru, mil mu mees tahab minust lahku minna, ja siis ma  hakkan vaikselt ka ennast emotsionaalselt valmis seadma….

Ytlesin talle . Good luck. Me kõik oleme erinevad. Kuid samas loodan, et temaga midagi taolist ei juhtuks kui minuga.  Iga päev on midagi uut . Igas päevas on uued katsumused, tunded, emotsioonid..

Vahet pole, missugust tegevust ma enda jaoks igasse päeva otsin, et seda päeva mitte voodis raisata.

Voodisse patjadele viskudes on tunne, et enam ei jõua, enam ei taha, enam ei suuda… Ja selliste tunnetega uinun.. Hommikul ärgates on aga taaskord parem.. .Kuni tuleb taaskord patja kallistada… Tean, et yhel hetkel see kõik lõppeb, ja suudan uinuda õnnelikuna  , naeratus mõtetes..  Seni aga.. Laske mul olla..

Yours truly,

Ms. Di

Eesti…

9nda Jaanuarini Eestis….

 

Hilinenud pyhadesoovid koigile…

Viimased 4 kuud on vesised olnud ja nyyd Joulud Eestis kah… Damn… Kus on lumi ???

Mu tel. Number Eestis 56269232    …

 

Di…..

Vaikus, segadus, pyhad… what??/

IMAG0009

Hei. Suured tanud Sinilind et tuletasid mulle meelde teid mitte unustada…  Nii lihtne on ennast koige selle juures lihtsalt teki alla unustada, ja magada paevast paeva ja argata vaid siis, kui koht tyhjaks laheb voi janu tuleb….

Nyyd olen nadal aega olnud kodune. Ei juhata enam baari. Eile jooksin sealt ohtul labi, ja mu endine ylemus oli kella 10ne ajal purupurjus ja ei suutnud lausetki kokku panna.  Ma olin sona otseses mottes WTF??? Minu ajal ta juua eriti ei saanud, kuna ma lihtsalt ei lasknud tal seda teha. Sorry, aga ma ei vaja mingit tais ylemust kliente eemale hirmutama.. Hetkel on jarele jaanud vaid Hiina kliendid kuna neile meeldib samamoodi poole tunni jooksul pudel tequilat sisse tommata ja siis oksendades baarist valja jalutada.  Mu jaoks oli eilne  baari kylastus taiesti lõbus.  Seda ka sellepärast, et kui Julie täis on, siis ta on tegelikult  kena kõigi suhtes. Eile isegi ytles , et ta teab kyll miks rahvas tagasi ei tule, ja seda tänu talle, kuna ta lihtsalt hirmutab kõik oma bullshitiga eemale. ( NO KIDDING!!!).. Kuid siis ta nullis kõige selle öeldes… Kuid mis mul sellest, kliendid ongi lollid…  Oh god… Pidasin vastu  hetke.. ja siis lahkusin.  OOOO, unustasin lisada . Eile oli ka see päev kui meil Band La Migra mängib . noored 23–24ja aastased kuumaverelised latinood . Kuigi baar oli tyhi, peavad nad mängima kella 1ni..  Sel hetkel oli kell juba 10.30 ja korraga tunnen ma fantastiliselt vastikut haisu..  Mul hakkas halb.  Sõna otseses mõttes halb…  Kutid otsustasid baaris oma “rohelise” rullida ja siis seda tõmbama hakata… WTF?  See pole kusjuures esimene kord. Inimesed unustavad Hiinas elades, et siin on julmemad reeglid kui kusagil mujal, nad on isegi oma rohelist päise päeva ajal mingi suvalise politsei kõrval suitsetanud ja keegi pole sellest aru saanud.. .ANyway,,,  Julie kõigub vaikselt baari leti ääres, meie ettekandjad vahivad mulle lollilt otsa, et mis hais see on, et kas mingid halvad sigaretid,  baarman naerab imelikult ja ma ise lihtsalt vahtisin kõigile suu  ammuli otsa, et WTF, kas te aru ei saa mis toimub….  Kuna keegi millegagi hakkama ei saanud, hõikasin HEI, STOP THAT… sekundiga olid kutid uksest väljas  ja kadunud kusagil 5 minutit. Tagasi tulid kõik  imelike klaasjate silmadega… Yks kutt hakkas aga ennast korraga igalt poolt kratsima.. nagu ta oleks kirbud kallal…  Siis sain aru, et väljas tehti rohkem , kui mingit syytut rohelist…

Kuigi ma ise olen suutnud ennast sellest kõigest eemale hoida, olen baaris olles kokku puutunud igasugu hulludega ja pealt vaadanud kuidas nad ennast igasuguste mõnuainetega tapavad. Kuigi hiinas on narkootikumid  rangelt keelatud, void sa neid igalt poolt leida.  Kui astud korterist välja,  voin kindel olla et leiad endale kellegi kes sulle midagi  10ne minuti jooksul myyb, voi teab kedagi. Seda eriti aga baarides ja ööklubides.  Ja keegi ei karda kedagi.., Kuid jah, olen nii väsinud sellest mis toimub suletud seinte taga.  Mingil määral on need viimased 2 kuud mu silmad avanud, kuid samas mind väga ettevaatlikuks  teinud.. MIngi sein on taaskord kusagil end yles ehitamas… FUCK.. seda ma ei taha, aga nii kahjuks on…

Mis aga minusse puutub..Olen emotsionaalselt väsinud. Paar pahmakat sadas taaskord mulle sylle… Yks yleeile kui keegi mulle textis ja ytles, ma peaksin kiiresti hiinast minema minema, ning Nickile ja talle võimaluse andma jne.. Text oli ugly.. Ma ei vastanud sellele. Saatsin Nickile teate, et jätku kurat mind rahule. Ta ei saanud aru millest ma rääkisin.  Ytlesin. Kysi kurat oma sõbranna käest… ta käskis mul ta wechat ja mobiili numbri saata. Ytlesin talle,  avasta ise kes sul on need pärlid ja kes fucking sitt. Mina sind enam ei aita.  Lihtsalt jätke mind rahule….  Ma ei taha te eraelu detailidest midagi teada…      Ta vastas, et tal on vaid head sõbrannad ja keegi neist ei teeks midagi sellist… Vastasin.. Figure it out… Kuid kui keegi veel mulle mingi teate saadab, siis ma fucking kolin Gabrieliga päevapealt minema… Ja ma arvan, et seda su fucking bitch tegelikult tahabki.. Nii et,   ma tegelikult ei lähe mitte kui kusagile.. .GOOD LUCK …  Mul on nendest fake naiivitari teesklevatest hiinlannadest nii kõrini… AUSÕNA ON!!!   Kõik on neitsid, keegi neist ei joo, mitte keegi ei suitseta, keegi ei maga abielus meestega, KUID Fannys töötades nägin hoopis midagi muud.  100% meestest olid suhtes või abielus, ning nädalas korra tulid nad baari oma armukesega kes jõi ennast jalutuks, suitsetas 2 pakki suitsu 6 tunni jooksul ja jättis endast baari ukse ette ilusa märgi maha…    YOU have to see it to believe it…

 

Kuid jah.. Do not fuck with me.   I fuck back….

 

The end.. Diana…

 

ä

Kui sa oled yksi…

Ma olen kindel, et paljud kes seda loevad ei saa aru millest ma räägin. Kuid ma pean sellest paari sõnaga kirjutama. Tänane päev on olnud minu jaoks väga raske.  Seda paaril põhjusel. Yks nendest   on see, et  eelmine öö tööl oli raske tänu paarile täitsa jubedale kliendile. Õhtu lõppedes  koju jõudes olin emotsionaalselt nii väsinud, et ei jõudnud endal isegi make upi näost maha hõõruda…

ja teiseks põhujuseks tänase päeva õhtupoolik. Kuna mul ja Gabrielil oli vaja minna talveriiete shoppingule, siis ainus võimalus seda teha oli paluda mu exil  meid sinna viia, kuna pood on meie kodust tunni kaugusel. Tal polnud midagi selle vastu ja kella 3 ajal asusimegi sinna poole teele.   Kuid tema autosse istudes valdas mind korraga jube kurbus. Ma isegi ei oska seda kirjeldada.  Lihtsalt silmad taitusid pisaratega, ja ma võitlesin kogu oma olemusega , et mitte nutma puhkeda. Ma hammustasin oma põske nii tugevalt, et isegi praegusel hetkel on tunne, nagu oleks labinud mingi suu sisese operatsiooni… Vere maitse on hetkelgi veel suus.

Kuigi enamuse ajast olen ma  endaga väga hästi toime tulnud ja kõik tundub korras olevat. Ja kuigi ma saan oma eluga väga hästi hakkama, juhtub yhtel hetkel selline valus murdumine, et mitte kui miski ei suuda valu minust välja ajada.  MA EI  oska sellega mitte kui midagi peale hakata, ja ma ei tea mitte kui kedagi kes mind suudaks aidata.   Tyhjus, viha, armastus, yksindus,  kõik, kõik, kõik on segamini.  Ja ma nutan, ja nutan ja nutan ja nutan seni kuni pisaraid enam pole. Ja ma tahaks karjuda, kuid  hääl justkuid on minus kusagil kinni ja ma karjun hääletult. Jalutan rõdule ,  ja istun oma must valgele toolikesele ja lihtsalt vahin vastasmajade akendesse kus käib elu…  Elu mida ma varem teadsin… ja ma nutan veel väheke rohkem,  sest on valus, et olen yksinda, ja mitte kui kuradima keegi pole kysimas…. KUIDAS SUL LÄHEB….või oleks  lihtsalt vaikselt kõrval istumas… Või sada teist asja mida ma hetkel vajan…..

 

kuid jah, nii palju või vähe teid seal kusagil on hoolimas , mõtlemas, lootes et saab aidat= keegi teist seda tegelikult  teha ei saa… Ainus kes mind õigele teele saab juhatada, olen ma ise… Kuid hetkel olen ma enda kõige jubedam vaenlane  ja seda sõna otseses mõttes.

Ma ei teadnud mis tähendab olla lonely … kuid paar päeva tagasi jõudis see mulle lõpuks kohale….

November rain

Tana toolt koju jalutades tabas mind hirmutav yksinduse tunne,   Kuid samas tundsin ma pole ka paris yksinda. Olen viimased paar kuud vampiiri elu elanud ja pea koik paevad maha maganud, ning pole marganud enda ymber seda muutuvat ilu. Mul pole olnud aega isegi kuud jalgida. MIda ma tavaliselt kogu aeg teen. Tana aga koju jalutades viskasin pilgu hetkeks taevasse , ning mulle vaatas vastu perfektne ymmargune kuu.  Hetkeks isegi peatusin ja lihtsalt vahtisin taevasse, ning hetkega taitusid mu silmad pisaratega…. Mul pole seda ilusat hetke mitte kui kellegagi jagada. Mind pole kodus mitte kui kedagi ees ootamas , kellega jagada minu tanaseid meeldivaid ning ebameeldivaid syndmusi.  Vastiks yksildane tunne oli ja ikka veel kestab. Kuid samas kuud vaadates , teadsin,et kusagil on keegi tapselt sama yksildane kui mina, motlemas samu motteid, tundmas samu tundeid.  Kuigi see keegi pole minuga, saatsin ta poole soojad soovid, ning loodan, et tal on koik hasti. Ma ei tea kes see keegi on , voi kus ta on, voi mida ta teeb. Kuid ma tean, et ta on seal kusagil :)

http://youtu.be/8SbUC-UaAxE

 

Ilusat ohtut…